Kihelkonnal süüdati jõuluõhtul põlema eriline jõuluküünal. See valmistati härja täispuhutud söögikõrist, mis rasva täis valati. Selline küünal lasti kogu pühade aeg kustutamata põleda[1]. Mujalgi Saaremaal tehti härjakõrist jõuluküünlaid[2].
Jõulus põlenud Rakvere kihelkonnas neljaharuline, uusaastal kolmeharuline ja kolmekuningapäeval kaheharuline küünal[3]. Hallistes põles jõulus viieharuline küünal[4]. Kuskilt Tartu poolt leidub andmeid koguni seitsmeharulisest küünlajalast[5]. Kardan, et see teade piibli mõjul tekkinud.
Märjamaal põlenud partest rippuval kroonil 5 küünalt[6]. Mujalgi ei tarvitatud alati lühtrit, vaid asetati küünal siia-sinna, nii Palamusel, kus 3 küünalt nisuleivapätsi pandi[7]. Tõstamaal seletatakse küünla panemist pätsi sellega, et siis ikka leiba jätkub. Jõhvis toodi pool vakka kaeru lauale ja pandi küünal kaertesse tuba valgustama[8], Väike-Maarjas lumega täidetud kappa[9], Viru-Jaagupis kartulisse, teisal käkki[10]. Toris pandi lautagi jõuluööl küünal põlema[11]. Vigalas pani pereema 12 küünalt jõuluõhtul „ümber laua“ põlema[12].
Tavalisesti tarvitati jõulus ikka küünlaid, kuigi muul ajal pirrud peremeest mängisid. Kus jõuluhommikul vara kirikus jumalateenistust peeti, võeti mõnes kohas Läänemaa rannas küünlaid kaasa[13]. Samasuguseid teateid leidub Lõuna-Eestistki[14]. Kuigi mõnikord kõik taluvägi kirikusse sõitis, jäeti küünal ometi tuppa põlema; kardeti nimelt, et pimedasse tuppa kuri vaim sisse pääseb.
Järva-Jaanis ennustati jõuluküünla põlemise järgi tulevikku. Põles kellegi küünal rahulikult, oli selle isiku edaspidine elugi rahulik; põles küünal aga vilkudes, ebatasaselt, oli inimese elu rahutu ja kõikuv[15].
Risti rootslased panid jõuluööl loomade söötmise ajaks lauta kaks küünalt põlema; üht nimetati „dadas liuse“, teist „nannas liuse“ (= taadi küünal ja eide küünal). Kelle küünal ennemini otsa põles, see suri varemini[16].
- ↑ E 67404.
- ↑ E 72693.
- ↑ H II 11, 168.
- ↑ E 65081.
- ↑ E 70996.
- ↑ H II 17, 149 (1).
- ↑ H III 8, 564.
- ↑ E 8° 6, 21.
- ↑ E 68023.
- ↑ E 70843 < Tartu.
- ↑ E 65357 (4).
- ↑ E 65862.
- ↑ E XV 33.
- ↑ E 68512.
- ↑ E 67811.
- ↑ ERA, Rootsi 1, 87.
