Hiius jõululaupäeval põrandat ei pestud, vaid pühiti ainult üle ja riputati siis kuuseoksi põrandale; õhtul pandi heinu põrandale[1], Tormas enne veel liiva.
Vigalas riputati jõuluõhtul vanemal ajal kuuseoksakesi kambri põrandale, kuna toa põrandat katsid heinad; Tõstamaal oli põrand mõnikord kuuseokstega üle külvatud[2]; samuti ka Valga pool[3]. Keilas pisteti õueukse kohale räästasse mõned kuuseoksad[4]. Ka valati peentele kuuseokstele veel õlut peale, et nad paremini lõhnaksid. Niisama tehti Hageris[5]. Pilistveres püstitati mänd igasse toanurka, Lüganuses võttis pereema haovihust kasevitsa ja pistis selle põrandaprao vahele[6]. Sindis asetati kuusk õueväravasse[7]. Rõngus pisteti uusaastal kuuseoksi koja seinapalkide vahele[8].
Eesti linnades sai jõulupuu möödunud sajandi teisel veerandil tuttavaks; võimalik, et mõnel üksikul juhtumil juba esimeselgi veerandil ehiti jõulupuud. Olen vanu ajakirju lehitsenud, aga ei ole mulle enne teist veerandit silma puutunud midagi sellekohast. XVIII sajandi ajalehed ei too tavalisesti üldse sõnumeid, vaid ainult ametlikke teateid ja kuulutisi. XIX sajandil muutub lugu. Tartus olen alles 1837 esimest korda jõulupuu tegemisega kokku puutunud: vaeslastele valmistatakse selline akadeemilises musses. Võimalik, et juba varemaltki jõulupuud tehtud, aga ma ei ole kätte saanud sellekohaseid Tartu ajalehti, niisama selleaegseid Tallinna saksakeelseid lehti. XVIII sajandi lõpu ja XIX sajandi alguse ajalehtedest ei tabanud ma teateid jõulupuust. Igatahes leidis jõulupuu Eesti linnades maad möödunud sajandi teisel veerandil ja niisama ka ehk maal mõnes mõisas, kuna ta kolmandal veerandil juba laialdasemalt maalgi sai tuttavaks ja viimasel veerandil igalpool pühitses võidukäiku. Jõulupuud ei peetud ometi jõuluõhtul, seda õhtut tahtsid mõisasaksad vaikselt omaette veeta; koolilapsed kutsuti jõulupuule tavalisesti enne jõuluõhtut.
Abjast leidub andmeid, et seal 1853 vallalapsi esimest korda mõisa kutsutud jõulupuule ja neile isegi väikseid kingitusi
- ↑ E 65428 (1).
- ↑ E 65177 (1).
- ↑ E 67690 < Hargla.
- ↑ Eesti Noorte Punane Rist 1927, nr. 1.
- ↑ E II 15.
- ↑ E 64540 (8).
- ↑ E 65017 (12).
- ↑ E 67864.
