Me võime jõulupuud nimetada Saksamaa lapseks. Saksamaalt on välja läinud komme tuua jõuluõhtul tuppa kuusk ja seda ehtida küünaldega, ehetega ja maiustistega. Aga Saksamaalgi ei või jõulupuu hoobelda kõrge vanadusega. Millal esimest korda toodi jõulukuusk tuppa, selle kohta ei paku ajalugu kindlaid andmeid. Ei teata, et peale Elsassi oleks mujal Saksamaal tuntud jõulupuud. Strassburgiski ei taheta anda jõulupuule täielikku eluõigust; mõni aeg hiljemini astub keegi Strassburgi õpetaja Dannhauer 1646 raamatus „Catechismus-Milch“ väga käredalt välja jõulupuu vastu, hukka mõistes kommet, et kuusk tuuakse tuppa ja ehitakse mõnesuguste asjadega; ei sobivat sugugi kallil pühadeajal tegemist teha niisuguste alpustega[1]. Aga kas paneksid meie noored seda palju tähele ja loobuksid jõulupuust, kui keegi õpetaja selle tuppatoomist ka kangesti keelaks? Niisama vähe kui keeld mõjuks meie ajal, niisama vähe kui aastate eest eesti koolidele jõulupuu pidamist arvati ebasoovitavaks, — sama vähe mõjusid Strassburgis jõulupuu vastase sõnad: jõulupuu oli sealsete noorte ja vanade südamed võitnud ja katsus oma valitsuskeppi Elsassist välja sirutada kaugemalegi.
Leipzigi eeslinnast Lindenaust tuntakse juttu, mille järgi seal kolmekümneaastase sõja ajal esimest korda jõulupuud põletatud. Lützeni lahingu järele pandud Lindenausse haavatud rootslasi korterisse. Teiste rootslaste hulgas leidus ka üks käest haavatud ohvitser. Külarahvas hoolitses hellalt selle ohvitseri eest. Ta haavad paranesid ja ta võis oma väeosa juurde tagasi minna. Enne lahkumist soovis ta külarahvale oma tänu avaldada. Ta palus kirikhärralt luba niisuguse jõulu korraldada, kui ta kodumaal viisiks. Luba anti. Esimest korda nähti nüüd säravat jõulukuuske koguduse vanas kirikus.
Selle teate järgi peaks jõulupuu sel ajal põhjamail juba hästi tuntud olnud olema. Ometi puuduvad Rootsi kohta teated, et jõulupuu seal 17. sajandil oli tuntud. Teade põhjamaa jõulupuust sel ajal langeb seega muistendite kilda.
Pikkamisi, aga kindlalt võitis jõulupuu enesele Saksamaal uusi alasid. Põhjasõja ajal nimetatakse juba sagedamini
- ↑ Meyer, Weihnachtsfest 118.
