õlekubu visati lakke, tüükad eel; see pidi näitama järgmise aasta rukkisaaki. Mida rohkem õlgi lakke lõhedesse ja pragudesse jäi, seda rikkalikum pidi olema järgmise aasta saak. Teine kubu pidi näitama otrade saaki ja kolmas kubu üldse suvivilja saaki[1].
Teisal Käinas seletati õlgede lakke viskamist kahte viisi: 1) mida enam kõrsi lakke jäi, seda enam kasvasid linad järgmisel aastal ja 2) seda enam leidis majas olev neiu peigusid või peig pruute[2].
Mõnes kohas visati õlgede kõrvale veel põhkugi, Martnas koguni kartuli- ja hernevarsi[3], Karksis linapeo lahtivõetud kõrsi. Jäi neid palju lakke kinni, tuli hea linaaasta, — linad kasvasid pikaks[4].
Türil öeldi õlgi lae alla visates: Lepaurva ja leivaurva, kaseurva ja kaeraurva, odrad kui seasabad![5]
Lüganuses seoti lakke kinni jäänud kõrred pärast kimpu ja viidi aita salve, et salved oleksid alati tulvil vilja täis[6].
Jõuluõlgi ja -heinu tuleb ettevaatlikult kasutada; neid ei tohi sasida ega sõtkuda, — niisugune tegu mõjuks halvasti lõikusse. Kui noored jõulus õlgedel liig palju vallatavad, kardetakse, et tuul suvel rukkid risti-rästi lööb[7]. Hüpatakse õlgedel ja aetakse vallatades õled sassi, on suvel rukkid liig sasised lõigata[8].
Isegi õlgedel või heintel magamine avaldab mõju lõikuse kohta. Ei olda jõulus korrapäraselt õlgedel pikali, ajab tuul rukkid põllul segi[9]. Kuigi eeskirjad õlgede ja heinte tarvitamise kohta olid valjud, unustasid lapsed neid tihti; sel puhul mõtlesid vanemad kartusega tulevikule. Vähem hädaohtlikuks peeti laste vallatust heintel, ehk küll vanemad selgi puhul kartsid, et rohi suvel ära tallatakse[10].
Kõigiti kuulub jõuluöösine õlgedel, heintel lamamine tarvilikkude jõulukommete hulka, sest niisugune lamamine edendas viljakasvu; Saaremaal loodeti lamamisest kaitset selja haigustumise vastu suvistel töödel[11]. Skandinaaviaski arvati õlgedel lamamine edendavat head lõikust[12].
- ↑ E 65536 (1).
- ↑ E 65538 (1).
- ↑ E 65329 (1).
- ↑ E 65372 (9).
- ↑ E 72366.
- ↑ E 64539 (1).
- ↑ E XV 13.
- ↑ E 36349 < Põltsamaa.
- ↑ E XV 13.
- ↑ E XV 20.
- ↑ E 64635 (3) < Karja.
- ↑ Celander, Nord. jul I 256.
