Mõnes kohas viskas majaisa lastele rõõmu teha tahtes peent raha õlgedesse[1].
Eesti mustlasedki tunnevad õlgede ja heinte tuppatoomist jõulus. Kui heinad hommikul sõtkutud, arvavad nad, et Jeesus ise neil maganud ja nüüd uusaastal tuleb õnne[2].
Lätis, vähemalt Tirzas, toodi heinu ja õlgi alles vanaaasta õhtuks tuppa ja visati sel puhul õlgi lakkegi[3]. Jõulus pandi enne puhtaks pestud lehmadele heinu alla. Latgalis tuuakse lauta puhtaid õlgi ja lauda seinu ehitakse kuuseokstega[4].
Kui õled tuppa toodud ja põrandale laotatud, algab varsti osa õlgede lakke või vastu parsi viskamine. Vihk võeti sidemest lahti ja visati peotäis kõrsi vastu lage või parsi; esimese peotäie viskamisel nimetati nisu, teise rukkeid, kolmanda otri, neljanda kaeru, viienda linu jne., kuni kõik viljatõud läbi. Kosel visati koguni vilja toalakke[5].
Kõrte vastu lage viskamise varal ennustati tulevast viljasaaki. Jäi mingisuguse viljatõu nimetusel palju kõrsi rippuma, siis ennustas see nähtus seda tõugu vilja head kasvu suvel; jäi vähe, ennustas see halba kasvu; ei püsinud sugugi, ikaldas vili täiesti. Kõrsi visates sooviti ühtlasi, et vili kasvaks nii pikaks, kui kõrgesse kõrsi visati. Peale vilja ennustati visatud kõrtest eluaastaidki. Kui mitu kõrt lakke kinni jäi, nii mitu aastat elab viskaja[6]; nii ka Vormsi rootslaste juures[7]. Vaeses perekonnas loodeti rohkesti rippuma jäänud kõrsi ennustavat perekonna lastele teenistusse astudes häid kohti[8]. Hiius ennustati lakke jäänud kõrte järgi kalasaakigi[9].
Sama viisi visati Soomeski kõrsi lakke ja ennustati tulemusi[10]. Soomes arvati veel lakke kinni jäänud kõrtest, kui mitu rukkireht sügisel peksti[11].
Risti kihelkonna rootslased ennustasid lae õlgedest lina kasvamist[12].
Käinas jäeti õlgede tuppa toomisel kolm kubu terveks, millega järgmise aasta viljasaaki taheti teada saada. Esimene
- ↑ E 75666.
- ↑ ERA II 11, 826 (1) < Valga.
- ↑ E 8° 6, 7.
- ↑ Ers, Sakristaan ja kurat 31 (LUB 119).
- ↑ 4 II 65, 374 (11).
- ↑ E 64372 < Jämaja.
- ↑ E 65475 (1)
- ↑ E 64539 (3) < Lüganuse.
- ↑ E 65323 < Reigi.
- ↑ Kotiseutu 1914, 223.
- ↑ Kotiseutu 1930, nr. 2, 8.
- ↑ ERA, Rootsi 1, 195.
