kohas ristile ümber[1]. Ingeris teeb tavalisesti peremees riste; tegijal on kirves vöö all; tuppa tulles paneb ta kirve laua alla[2]. Skandinaavias esineb rist elamu ja muude hoonete ustel. Rootsis lõigatakse mõnikord rist noaga või aga maalitakse tõrvaga, vahel koguni lehma otsaesisele, ikka selle mõttega, et rist kaitseks kahju eest. Eestist on harva kuulda, et oleks verega tehtud riste, rohkem aga Rootsist, kus niisugusel ristil arvati eriti suur vägi olevat, niisama jaaniöösi põletatud tõrvaga tehtud ristil. Skandinaavia ristid varustatakse paiguti rõngaga. Viimase, s. o. rõngaga risti järgi otsustavad rootsi õpetlased, et need ristid põlvnevad paganuseajast. Joonistatud ristide kõrval tuntakse Rootsis veel õlekõrrest riste, nagu meil neid ainult väiksemal mõõdul leidub siin-seal kaevusalvedel[3], harukorral aga ka mujal.
Lehekülg:Eisen, Meie jõulud.djvu/40
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
40
