Lehekülg:Eisen, Meie jõulud.djvu/30

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Nagu lihavõttehommikul arvatakse jõuluhommikulgi päike tantsivat[1].

Jõuluöö pakkus mitu võimalust rikkaks saada. Valga pool võeti täiesti must kass, pandi kotti ja mindi kolmele teeharule. Keskööl ilmus pika habemega vanamees; see andis teateid rahaaukude kohta. Niisama võis rikkaks saada, kui mindi esimese püha hommikul kellegi rikka õuele ja toodi sealt midagi kaasa, kas või kivi, kuid tooja pidi enesele jala ümber siduma hobuseraua[2].

Jõuluööl püütud jänes moondub kullaks[3].

Räpinas räägitakse kuradist, kes jõuluööl rahakotiga ringi rändab. Raha anda ta sellele tasuks, kes talle patuste nimesid üles kirjutab[4].

Hallistes arvatakse rikkaks saada võivat ainult vanapagana abil; seks vaja enne kella 12 kolme talu kaevust vett tuua, sellega ristteele minna ja vanapaganat kutsuda; kui ilmub vanapagan, visatakse talle vesi pähe. Nüüd on vanapagan eluaja viskaja teenija ega nõua pärast viskaja surma viskaja hinge[5].

Samas kihelkonnas loodeti kratte näha võivat, kui silmapesukapa põhja pandi pussnuga ja hõbesõrmus[6]. Saardes pandi ainult pussnuga[7]. Võru pool väidetakse, et tonte nähakse, kui kotti pandud musta kassiga kolm korda ümber toa joostakse[8].

  1. E 67332 < Viljandi.
  2. E 68744.
  3. E 65308 (17) < Halliste või Saarde.
  4. E 71791.
  5. E 65071 (5).
  6. E 65308 (13).
  7. E 65488 (11).
  8. E 65928 (6) < Hargla, Saru v.
30