ei tulda vihtlemiselt tagasi, jäädakse hiljaks suviste töödega[1]. Paljudes kohtades nõuti, lõunaks oldagu vihtlemisega valmis. Vormsis[2] ja Reigis[3] määrati vihtlemis-ajaks kell 1. Saardes pandi lõuna ajal saunast tulles pühapäevarõivad selga[4]. Vändra pool ei mindud tulevalgel enam sauna, sest nii hiline saunaskäik ei tähendanud head. Sauna mindi ometi pärast õlgede toomist[5].
Leidus ka kohti, kus alles jõuluõhtul sauna mindi ja pärast vihtlemist kohe jõulused puhtad rõivad selga pandi, mida päevaajal tööd tehes oleks võidud kuidagiviisi määrida. Teisal ei viheldud sellepärast õhtul, et kardeti, vanapagan võiks õhtul vee vereks, isegi Jeesuse vereks moondada[6]. Ennast hästi puhtaks pesijast arvati Toris, et sellele ei tulevat aasta jooksul kurje mõtteid[7].
Viimase vihtleja äratuleku järele visati kerisele leili ja vaadati, kas veel pesuvett olemas, sest inimeste äramineku järele arvati veel vaime, hingesid vihtlema tulevat[8], Lõuna-Eestis aga Maarja oma last pesema[9].
Mingisuguse ainult korra mulle silma puutunud, seega kahtlase teate järgi pidi sauna minnes kaks särki kaasa võetama, üks enese, teine saunas asuva vaimu jaoks. Särgi saanud vaim arvati inimest kogu aasta kaitsvat kõige kurja eest; ei antud särki, võis mitteandja kogu aasta halba loota[10].
Räpinas löödi saunast lahkudes lävesse rist ja öeldi: „Maarja astku asemele, Joosep jäägu jälile!“[11]
Antslas täideti jõuluks veepanged, et vesi edaspidi otsa ei lõpeks[12].
Lihula pool tõusti jõululaupäeva hommikul varakult üles ja riietuti võidu; kõige virgem riietuma on kogu suve tööle virgem ja usinam. Riietuse järele jooksid noored võidu ahjuesisele kivile, kus siis karates lauldi:
Kivi kindus, pae paksus,
kõik pastlad paksuks!
- ↑ E 65141 (1).
- ↑ E 65475 (1).
- ↑ E 65413 (1).
- ↑ E 65233 (1).
- ↑ E 67995.
- ↑ E 65070 (2) < Halliste; E 72610.
- ↑ E 65911.
- ↑ E 8° 6, 17.
- ↑ E 68463 < Valga.
- ↑ E 72778.
- ↑ E 71595.
- ↑ E 68420.
