neljat jõulupäeva „jõulu annepäevaks“[1]. Tõstamaal võisid teenijad kogu selle päeva jõuluväsimust välja magada[2].
Jõulu annepäeval viidi tavalisesti heinad toast välja, paiguti aga juba varem.
Kihnus näikse päev pärast süüta laste päeva „vanade poiste päeva“ nime kandvat.
Pärnu ümbruses arvati, et jõulude ja uusaasta vaheajal võib teha kõiki töid, ainult ei tohi kangast kududa, puid raiuda ega pesu kolkida. Igasugune kära, müra tegemine tekitab järgmisel suvel rohket kõue kärkimist[3]. Enamasti arvati jõulu ja uusaasta vahelisi päevi poolpühadeks, mil tihti veel tuttavaid külastati; igatahes võeti harva suuremaid, palju aega nõudvaid töid ette.
Puhjas soovitakse jõulu ja uusaasta vahel pesu pesemist ja väljas kuivatamist, et tuleval aastal oleks edu igal teel ja tööl[4]. Rõngus tehakse tingimuseks, pesu olgu esimesel argipäeval peale pühi juba enne päikese tõusu pestud ja kuivama pandud[5]. Äksis kästakse esimesel päeval peale uusaastat pesu pesta, et uusaastal hea ja mõnus elu oleks[6].
Üldiselt püüti jõulus ja järgnevatel päevadel mõnesuguseid kombeid ja taigu ette võttes mõju avaldada hea, viljarikka uusaasta saavutamiseks.
