Pärnu-Jaagupis oli teisel jõulupühal teenijatel täielik vabadus[1].
Päeva kohta öeldakse, et see kuke sammu võrra veninud pikemaks.
Toris käidi kõrtsis tantsimas. Tantsiti kaht tantsu: maavalssi ja upavalssi. Noored poisid tegid sel puhul tulihända: asetusid ritta, pikemad ees, tagapool kord-korralt lühemad, õlgkübarad peas, kübaratel tolgud ja litrid küljes; õlgnuudid käes, tormasid poisid tantsutuppa ja lõid tantsijad segi[2]. Järvamaal tantsiti meelsasti Viru valssi[3]. Rõngus arvati tants edendavat viljakasvu[4].
Koerus kiiguti teisel ja kolmandal pühal. Seks punuti rehetoas õlgedest (!) kiik, mis parte külge asetati. Jõululaupäev oli nii kallis püha, et ei tohtinud kiike üles panna. Kiikusid tavalisesti lapsed; esimesel pühal ainult siis, kui vanemad kirikus viibisid[5]. Ka Viljandi- ja Pärnumaal pandi lastele kiik parte külge nööride otsa üles; alles peale jõulu võeti kiik maha[6].
Lõuna-Eestis arvati, et külalisi peab kostitama kõigega, mida majas iganes leidub, — vastasel korral ähvardab puudus maja[7]. Esimesel pühal ähvardati külaline ometi kas ahju ajada või kaevu visata[8].
Karulas oli viimase püha õhtul ka „pere lepitamine“. Peremees ja teenijad läksid kirikukõrtsi. Sulane ostis seal peremehele viina = lepitas peremeest, peremees sulast, tüdruk perenaist jne.[9]. Keegi on Sangastest teateid kirja pannud, nagu oleksid peremehed ja perenaised seal esimese püha õhtul kõrtsi läinud teenijaid kauplema[10]. Vist on üleskirjutaja esimese püha kolmanda pühaga ära vahetanud. Teisal istusid vanad inimesed kambris ahjusuul ja ajasid härjapilli, noorte lõbu pealt vaadates[11].
Armastuseapostli Johannese mälestuseks määrati kiriku poolt vist juba neljandal või viiendal sajandil kolmas jõulu-
- ↑ E 65583.
- ↑ E 67130.
- ↑ E 67844.
- ↑ E 75696.
- ↑ E 67785.
- ↑ E 68017.
- ↑ E 68744.
- ↑ E 68772.
- ↑ E 67659.
- ↑ E 67662.
- ↑ E 68348.
