surma, kelle pandud sool sulanud või märjaks saanud[1]. Samasugune arvamine on Soomeski[2]. Tõstamaal ennustatakse leiva alt sulanud soola järgi ometi head rukkikasvu[3].
Üldse on soolase söömine Euroopas laialt tuttav.
Kaevuvee alalhoidmiseks võetakse jõuluajal appi eriline vahend, nimelt sool. Sool peab kaasa mõjuma, et kaevuvesi ei kaotaks talle kuuluvaid omadusi. Saardes kardetakse, et kaevuvette sigivad ussid, kui sinna ei heideta soola[4]; Ristil jälle, et vanapagan tuleb öösi jooma kaevuvett, kui sinna õhtul ei ole visatud soola[5]; Hanilas takistab vee halvaks minemist[6]; Kosel, et vanapagan moondab vee vereks[7]; Jämajas, et tekib haigusi, kui kaevuvesi jõuluõhtul jäetud soolata[8]. Amblas visati soola asemel jõuluõhtul viljateri kaevu, lootuses, et vili siis kasvaks paremini[9].
Ojadele, jõgedele, järvedele soola viskamisest vaikivad teated. Suurt veekogu ei suutnud vaenlikud väed muidugi nii ruttu rikkuda kui kaevu.
Nagu jõuluõhtul visatakse teisal ka vanaaasta õhtul kaevu soola. Üldiselt arvatakse kaevudel kolm korda aastas olevat puhkepühad, mil keeldud neist ammutada vett, nimelt jõululaupäeva öösi, vanaaasta laupäeva öösi ja kolmekuninga laupäeva öösi.
Tuli nõiaks peetud isik majasse, viskasid Viljandi pool tavalisesti lapsed ta jälgedesse ikka soola, et hädaohtu kõrvaldada[10].
Tervise ja majanduse edendamine.
Jõulukommete täitmine tagab täitjale tervist tulevaseks aastaks. Tervist edendavad mitmesugused jõuluaegsed taiad.
Et kogu aasta võidaks olla terve, soovitatakse Sõrves nii teha: öösi siduda kolm kinga kahe sülla pikkuse nööri otsa ja panna see ümber kaela; kui jaksatakse sedaviisi käia kolm
- ↑ E 8379.
- ↑ Varonen, Vp 196.
- ↑ E 71388.
- ↑ ERA II 3, 151 (30).
- ↑ H IV 9, 357 (6).
- ↑ H III 3, 425 (17).
- ↑ H II 17, 566 (12).
- ↑ H II 18, 953.
- ↑ H II 14, 485 (3).
- ↑ E 65589 (5).
