vaks. Vanaaegne kirik tarvitas soola ristimiselgi ja pühitses üldse soola[1]. Osalt piibli mõjul, osalt aga vanade rahvaste omal tähelepanekul omandas sool enesele tähtsa koha rahvaste kommetes, nii ka Eestis.
Eestis tarvitatakse soola sagedasti nõidumise vastu, aga jõulus ja uusaastal ennustamisekski; nii näiteks pandi selleks otstarbeks soola leiva alla või ka lihtsalt lauale. Audrus viskas peremees igale lävele soola, muidugi kaitseks kurja vastu[2]. Pärnu ümbruses riputati soola akendele ja ustele, et vanakuri sisse ei pääseks[3]. Teateid puudub, kas soola riputati sealgi, kus ustele, akendele riste ette tehti, või pidi sool ristide aset täitma. Veel pandi Pärnu pool soola söögilaua igale nurgale, et vanapagan surnutele määratud toite ei hävitaks[4]. Vigalas riputas pererahvas jõuluõhtul kell 6 kõige jämedamat soola kolm korda ümber maja, igakord riste tehes maja kaitseks[5].
Reumatismist võib jõulus järgmisel viisil vabaneda: võetakse peotäis soola, visatakse küdevasse ahju ja joostakse toast välja, et mitte soolapraginat kuulda[6]. Sai mõni kuri inimene soola kerisele visata, tekkis majaliste vahel tüli[7].
Soola tarvitamist jõulus loomadele ja nõidumiseks tuntakse laialt Euroopas.
Soola asendas ennustamisel tihti soolane toitki, nii näiteks silgud, heeringad, üldse soolane kala.
Soolase söömine, nagu heeringate, silkude ja päris soola tarvitamine on jõulu- ja vanaaasta öösi tähtis abinõu tulevase teisepoole nähasaamiseks nii ilmsi kui ka unes. Pea kästakse üks, pea mitu — kuni üheksa — silku või heeringat ära süüa; mõnikord nõutakse, söömine alaku sabaotsast; vett aga ei tohi söögi ajal ega pärast söömist juua.
Kodaveres nõuti koguni soola söömist; kui palju just, ei selgu andmetest. Kästi igale lauanurgale soola panna ja igast soolahunnikust süüa 9 korda[8]. Kui ka igakord tera söödi, tuli niisugusel puhul ikkagi süüa 36 tera.
Soola sulamine jõulu-, ka vanaaasta öösi kuulutab selle isiku
- ↑ Grimm, DM II 877.
- ↑ E 65037 (3).
- ↑ E 65058 (2).
- ↑ E 65058 (4).
- ↑ E 65862 (1).
- ↑ E 67944.
- ↑ E 73107.
- ↑ E 18472.
