Vanne.
Pilistverest on imelik ainulaadiline komme kirja pandud. See komme kuulub nii:
„Siis teind iga maja peremees, et ta ühe sea ehk oina nahaga kaetud puu paku pääle kät pannes vannub, et ta sell uuel aastal oma maja rahvale üks armastaja ja valitseta(?) isa tahab olla ja nõnda vandunud kõik täis kasvanud inimesed tema järele, et nemad oma kohusid truiste tahavad täita[1].“
Pilistvere jõulupakk tuletab elavalt meelde sarnast skandinaavlaste kommet. Hervarari muistendis jutustatakse kord jõulust. Kuningas Heidrikil oli ilmatu suur ja ilus kult määratud ohvriks Freiale. Jõulupidudel oli viisiks anda tõotus edaspidi sooritada kavatsetavate tegude kohta. Kuningas Heidrik laskis tuua kuldi saali. Kuninga mehed panid käe kuldi selga ja andsid tõotuse. Kult pidi edaspidi ohverdatama Freiale viljakasvu ohvriks. Freia oli ju sigivusejumalanna ja ratsutas kult Gullinborste seljas[2]. Nii kõneleb muistend. Tuleb oletada ometi, et muistend vastab tõsioludele. Nilsson arvab, et kuldi viimine saali on nii groteskne, et seda ei või pidada täiesti leiutiseks. Jõulukuldil on ju jõulukommestes suur tähtsus[3]. Võrreldes Pilistvere kommet Skandinaavia muistendiga märkame suurt sarnasust: mõlemates antakse tõotus tulevate tegude kohta, Eestis vannutakse koguni täita kohuseid truisti. Pilistvere komme peab kõigiti rootsi mõju all olema tekkinud, — eesti kommetele on muidu selline vandumine liig võõras. Oleks niisugune tõotuseandmine või vandumine Eestis rohkesti levinud, oleks see tingimata elu arenemise kohta avaldanud enam mõju.
Sool.
Soolal on jõulu- ja uusaastakommetes suur tähtsus. Sool esineb säilitamise sümbolina, kaitseb mädanemise ja halvaksmuutumise eest. Juba juutide seaduse järgi pidi ohvritele soola peale riputatama. Eliisa moondab halva vee soola varal maits-
