Abjas seoti magama jäänud poisse ja tüdrukuid õlesidemega ühte; jõuluõlgedel arvati nii suur võim olevat, et keegi seda ei suuda purustada[1]. Seega kuulusid ühteseotud poiss ja tüdruk jäädavalt teineteisele. Nissis õmmeldi magajale tuhakott sabasse[2]. Magaja pidi igatahes sirgelt magama, et suvel rukkid pikaks kasvaksid[3]. Valvaja pidi hoolitsema, et kass rasvaküünalt ära ei sööks[4].
Harjumaal kuskil arvatakse, et jõuluöösi magaja kogu aastaks laisaks jääb[5]. Nõos väidetakse, et kuri vaim nõiub magaja ära[6]. Otepää pool kardetakse, et enne kella 12 magama mineja järgmisel aastal sureb[7].
Kuskilt on teade kirja pandud, et mõnes kohas lauta minnakse loomade juurde magama[8]. Et see teade ainult korra esineb, jääb küsitavaks, kui palju nii sündinud.
Kolga-Jaanis vaatas pereema jõuluhommikul, kuidas lapsed magasid. Selili- või küljelimagaja oli jõululaps vastu võtnud, kummulimagaja aga oli ära tõugatud[9].
Jõulu esimese püha ja uusaasta-öö unenäol arvatakse eriti suur tähendus, Jumala ilmutatud olevat ja tingimata täide minevat[10].
Setud tunnevad jõuluöise valvamise kohta erilise põhjuse: Jumal käib halli vanakese näol inimeste juures ja jagab ärkvelolijatele erilist õnne, igatahes enam valvajatele kui magajatele. Kord juhtunud Jumal jõuluöösi külasse, kus kõik maganud. Ainult küla viimses majas valvanud küla vaeseim mees. Meest ärkvel nähes ütelnud Jumal: „Kõik magavad, kuid sina oled mind igatsusega oodanud, seepärast tahan ma sulle õnne anda!“ Peale jõulu saanud mees küla rikkaimaks meheks; mis moodi, jätavad setud seletamata. Teisal Setumaal oletatakse ometi, et Jumal jagab keskmise püha ööl õnne[11]. Nõutakse veel, tuba olgu puhas, — muidu võiks Jumal tuppa tulles vihastuda[12].
- ↑ E 67143.
- ↑ E 67969.
- ↑ E 71389.
- ↑ E 67970 < Nissi.
- ↑ E 67951.
- ↑ E 68183.
- ↑ E 70496.
- ↑ E 68878.
- ↑ E 65271 (9).
- ↑ E 65603 (3).
- ↑ E 70083.
- ↑ E 70154.
