Magamine.
Kuna talurahvas muul ajal sagedasti ahju peal magas, ei tohitud varemal ajal jõuluöösi sinna magama minna, vaid ahju peal magajad pidid aseme vahetama põhkudega põrandal. Ei selgu rahvateadetest, kas arvati sel puhul surnute hingi ahju peal inimeste magamisasemetel puhkavat.
Igatahes Vändra pool ei julgetud voodisse heita, sest kardeti, et sinna-asetunud surnute hingedega kokku puututakse[1].
Rahva arvamine jõululaupäevaöösise magamise kohta üldiselt erineb. Mõned keelavad üldse magada; teised möönavad ainult magamist peale keskööd. Laatres keeldakse isegi haigutamist peale keskööd; väidetakse, et niisugusel puhul kogu aastaks uniseks jäädakse[2]. Kuidas aga haigutust ära hoida, jääb hämaraks.
Rõuges lubatakse ainult ühel küljel magada, et ilus lina kasvaks; vastasel korral oleks lina sasitud[3]. Räpinas ennustatakse õlgedel magajatele virkust ja töökust[4].
Jõuluöösi, aga niisama nääriöösi maksab eriline eeskiri magamise kohta. Üldiselt ei keelda pealmisi rõivaid magama heites seljast võtta, kuid jalad peavad jääma niisama kaetuks kui päeval. Sukad olgu jalas, sukkadel saapad, kingad, pastlad või viisud, nii kuis päeval kantud. Jalatsite jalgajätmist põhjendatakse mitut moodi: Kolga-Jaanis, et paised ei tekiks jalgadele[5]; Jämajas, et suvel ei löödaks jalgu vastu kive[6]; Vigalas, et pastlad peaksid kauemini vastu[7]; Amblas, et puudust ei tuleks jalatsitest[8]; V.-Maarjas nõuti jalatsite jalgajätmist kella 12-ni, et varbad suvel ei hauks ega maod nõelaks[9]. Põlva pool seletatakse sukkade, kingade jalgajätmist jõuluöösi kristluse motiividega: Joosep ja Maarja kandnud jõuluööl sukki, kingi jalas[10]. Põltsamaa ümbruses pandi jõululaupäeva ööks uued villased sukad ja saapad jalga, et hea lambaõnn oleks ega uss suvel ei nõelaks[11]; Räpina pool, et jalad ei paistetaks[12].
- ↑ E 68016.
- ↑ E 18229.
- ↑ E 68714.
- ↑ E 71724.
- ↑ H I 2, 326 (127).
- ↑ E 64373.
- ↑ E 8° VIII, 6.
- ↑ H III 17, 961 (19).
- ↑ EÜS VII 394 (184); E 68034.
- ↑ E XV 15.
- ↑ E 64919 (10).
- ↑ E 71573.
