Maarja-Magdaleenas kõneldakse, et pühkmete väljaviimise järele luud võetud jalgade vahele, pühkmeriist pandud pähe ja kuulatud[1]. Üldiselt viiakse pühkmed kas matiga, sõelaga või korviga välja ja astutakse siis kas mati, sõela, luua või viha peale kuulama tulevikku ennustavaid hääli. Lüganusel arvatakse, et väljaviimise puhul tuul kohe juba kuulutab uusaasta iseloomu: kui tuul on merelt ja viib pühkmed maa poole, tuleb hea viljaaasta; kui aga tuul on mere poole, — halb aasta[2]. Valga pool kästakse 12 korda tuba pühkida, kell 12 pühkmed hobuse sõime alla viia ja pühkmetele kuulama jääda: hobused hakkavat peremehe tulevikust kõnelema[3].
Üldse kuuluvad väljaviidud pühkmed ja neil kuulamine tuleviku peatingimustesse. Kuulamise ajal peab ümbruses valitsema täielik vaikus. Ei kuulda midagi, ei ole oodata muutusi elus.
Võnnu-Kastres kästakse pühkmeid põhjapoolsesse maja otsa mati alla panna, ise seal otsas seista, kolm korda vilistada ja käega sama palju viipeid teha: selle järele kukkuda räästast nuga alla, mida aga ei olla vaja karta; hiljemini võida seal näha tulevikku[4].
Lõuna-Eestis kästakse pühkimisega jõuluõhtul rutata; hiljaksjäämise puhul minevat inglid ukse tagant ära[5]. Rõngus ei tohitud pärast kella 6 enam pühkida, sest siis pühiti õnn majast välja[6]; Äksis ei tohtinud keegi pühkimist näha[7].
Valjalas pühiti jõulus küll tuba, aga pühkmeid ei viidud välja; nagu näib, kartuse pärast, et maja ümber viibivad pahad vaimud võiksid pühkmetesse sattuda. Alles jõulu esmaspäeval, millal pahad vaimud maja juurest lahkunud, viidi pühkmed õuest läbi loomalauta. Oletati, et jõuluajal pühkmeid lauta viies satuks nendega ühes ka mõni paha vaim sinna[8]. Miks pühkmeid just lauta pidi viidama, kuna seda tavalisesti ei tehtud, selle kohta puuduvad seletused rahvasuust.
Setumaal käiakse öösi kell 12 põllul, kus ristteed lõikuvad; seal kummardatakse kolm korda maha. Kaasas olgu kott
- ↑ H II 28, 527 (30).
- ↑ H III 1, 589 (6).
- ↑ E 65275 (2).
- ↑ E 74476.
- ↑ E 70887 < Tartu.
- ↑ E 71315.
- ↑ E 72719.
- ↑ E 65671.
