mist või mõjuks, et loomad suvel palju kiini jooksevad[1]. Tavalisesti piisab jõululaupäevasest ühekordsest toapühkimisest; Tori pool öeldakse ometi, et vaja seitse korda tuba pühkida, igakord pühkmed matiga õue viia hunnikusse ja siis jääda matile kuulama tulevikku[2]. Harglas pühitakse pühkmed jõululaupäeval toanurka ja lastakse seal viimse pühani olla, mil nad välja viiakse[3]; teisal algab pühkimine reheukse alt ja lõppeb eesukse all, siis viiakse pühkmed välja, pannakse viht või luud väljaviidud pühkmetele ja kuulatakse neil[4]; teisal Harglas viidi jõulused pühkmed alles kolmekuningapäeva hommikul välja[5].
Venelasedki ei vii jõulust uusaastani pühkmeid toast välja; tulevikkugi kuulavad nad pühkmete ligidal[6].
Pühkmete jaoks tarvitatakse sagedasti erilist pühkmete viimise kohta; jõuluajal viiakse aga pühkmeid mujalegi, näiteks kapsaaeda, seina äärde, ristteele jne.
Valga pool kästakse tütarlapsel niikaua pühkmetel seista, kui kukk kolm korda laulnud. Ei märka tütarlast keegi selle aja sees, saab ta mehele[7]. Lääne-Nigulas annab jõuluõhtul kaheteistkümnekordne toapühkimine tütarlapsele tagatise, et ta noorelt saab mehele[8]. Noarootsis pühib talu noorim tütar enne õlgede tuppatoomist kolm korda tuba, paneb pühkmed korvi, korvi pea peale ja käib pühkmetega ringi[9].
Saksamaal ja Rootsis kuulavad tütarlapsed niisama tulevikku pühkmetel[10].
Kui keegi unes midagi head tahtis näha, kästi teda Vändras magama heites toapühkmed pea alla panna[11].
Valgas pühkis peremees esimese püha hommikul vara pühkmed lauda ette, et järgmisel aastal loomadega õnnetusi ei juhtuks[12].
Setumaal viiakse pühkmed alles teisel pühal enne päevatõusu välja[13].
- ↑ E 8, VIII 9.
- ↑ H I 5, 197 (1).
- ↑ E III 8° 20.
- ↑ E XV, 18.
- ↑ E 68684.
- ↑ Zelenin, Russische Volkskunde 379.
- ↑ E 68168.
- ↑ E 65296 (3).
- ↑ E 65435 (6).
- ↑ Fehrle, Deutsche Feste 17.
- ↑ E 68002.
- ↑ E 68233 (6).
- ↑ E 70084 < Petseri.
