Räpinas piserdati jõululaupäeva õhtul pärast tubade pesemist toaseinad üle väljastpoolt ja treppide esisel kuuseokstel kolm nädalat seisnud veega, lootes, et Jumala õnnistus asub siis majal[1].
Lauaalune.
Nagu ukselävi igal ajal esindab mingisugust püha paika, nii oma jagu jõuluajal ka lauaalune. Väga mitmest kohast on saadud teateid, et jõuluõhtul kas kaerakülimitt, sõel või kaeravakk ööseks pannakse laua alla[2]; Iisakus lisatakse kaertele veel viinapudel juurde[3]; teisal kallatakse kaertele natuke õlut peale. Hommikul söödetakse kaerad loomadele. Rahvasuu seletab teguviisi ristiusu seisukohalt: laual loetakse jumalasõna ja palutakse; vili laua all saab osa õnnistusest ja viljaga ühes loomadki, kellele vili söödetakse. Niisugust viisi tuntakse Soomes ja Rootsiski[4].
Mõnes kohas Eestis viiakse jõuluõhtul vikatid, kirved, sirbid ja muud terariistad tuppa laua alla, et vili suvel hästi kasvaks; teisal ei panda lauaalusele enam rõhku, vaid viiakse terariistad lihtsalt tuppa; jälle teisal öeldakse: ainult koju või ulu alla[5]. Põhjuseks nimetatakse nõiduse kartust või vanapagana ratsutamist, töötamist nende riistadega või et need muidu nutavad[6]; kasutab neid aga vanapagan, siis ei edene põllumehel kevadel nendega töö ega kanna põld vilja. Ei saa vaikida sellest, et kogemata käest laua alla maha kukkunud leivapalukest ei tohi põrandalt üles võtta[7]. Keelu põhjust ei tunta. Laua alla ei tohi vaadata, — vaatamine tooks loomadele surma[8]. Sõrves maksab vaatamise keeld enne kella 12; kui laua all teri, on oodata hea viljaaasta; missuguseid teri kõige rohkem, seda tõugu vilja kevadel külvata. Keelu põhjuseks igatahes see, et laua all vaime olemas.
Väike-Maarjas asetati kaeravakk laua alla, kaertele
- ↑ E 71711.
- ↑ E 65554 (2).
- ↑ H III 1, 543.
- ↑ Celander, Nord. jul I 196.
- ↑ H III 13, 82 (25); H II 17, 784 (6).
- ↑ H III 26, 35 (68).
- ↑ E XV 6.
- ↑ E 64373 < Jämaja.
