Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/92

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

Silita hoost seest, siis pole suga tarvis.
Sunni hoost kaeraga, aga mitte piitsaga.
Ega "ole terve" hoost toida.
Kaerul püütakse, piitsaga sõidetakse.
Hobune ei vea, kui tee ei vea.
Kes hobuseta, see hooleta, kes. paadita, see paha
ilmata.
Kes hobuse ostab, see nina tõstab.
Ostad hobuse, saad lahti, võtad naise, kasvab külge
(ei saa lahti).
Hobune osta rikka käest, näine võta vaese käest.
Kes jõuab hobuse saada, jõuab hoost ka üleval:
pidada. -
Ega lauta sellepärast laotata, et hobune ära lõpeb.
Piits laisa hobuse kaera vooder.
Hobune hea, piits olgu veel parem.
Sügisene vanker ja kevadine regi tapavad hoost.

 


Härg.

Kaevaja härg kaotab sarve.
Kus härga, seal sõrga.
Härg (saab) jõuab sinnasamasse, kuhu jäneski.
Ühe härja seljast ei saa kaht nahka.
Küll härg jänese tabab; kui ei enne, siis katlas.
Kui peremehel heinu, siis härg adral.
Ega härjast jänest sünni.
Anna ikka orjale, oti annab ka härjale.
Kes noore härjaga künnab, künnab kõverad vaod,
Vasikal tuleb, härjal läheb.
Häbene hämarat, pühitse pimedat, siis saavad head
härjad.
Eks kange sõnni kohitsejat ikka leita.
Härg pillab ühe korraga, mis sääsk umbes aastas.
Härine kari ja mehine pere võtavad vägisi Jumala
käest.


92