Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/85

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

Surm.

Surm ei küsi aega taga.
Surm ligemal kui särk ihul.
Surm jala all iga päev.
Surm suus, kalm kaelas.
Surma eest ei või ükski ära joosta.
Surma ette ei. saa keegi kätt panna.
Surma vastu pole rohtu.
Surnu pära ja naise vara ei kesta kaua.
Surnu suu ei tunnista ja vangitorni müüridel ei ole
kõrva.
Enne surma ei ole keegi tark.
Paras surmale järele saata.
Kõik varandus ei aita surma vastu.
Ei või kaht surma surra.
Kus surm, seal muld.
Kuus viga, seitsmes surm.
Kahele surra liig, kolmele elada vähe.
Mul kaks head kosilast, kirikukirves ja raudlabidas.
Kes hauas, see hinnas.
Jalahoop surmahoop.
Vanal surm silma ees, noorel selja taga.
Korra kuri ikka kooleb, halb hauda läheb.
Ega hiir viljasalve sure.
Parem sooja surra kui külma koolda.
Ega selg kaeru kasvata ega mees nahatäiest sure.



Ees, edasi, taha, tagasi.

Ei ole ette öeldud, mis takka tuleb.
Ees lukk, taga taba, võti minu taskus.
Väike (pisike) ratas veereb ikka ees.
Ees ilu ei lähe ega rõõm perra rühi, ees käivad itkupäevad, taga laste laulupäevad.
Kes edasi ei lähe, läheb tagasi.
Mis kindel kinda sees, see seisab meeste ees.
Taha viskad, eest leiad.


85