Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/82

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

Tühja pead jõuad kanda, tühja kõhtu mitte.
Täis kõht ei küsi süüa.
Täis kõht ei usu tühja kõhtu.
Ega kõht ole narrida.
Kes ei saa süües kõhtu täis, ei see saa lakkudeski,
Ega lakkudes kõht täis saa.
Ahne kõht ei saa iialgi täis,
Ei upsi uus kuub, vaid tantsib täis kõht.
Kõht isand, sina ta sulane,
Kõht kõige kurjem kubjas taga sundimas.
Kõht täis, meel hea; mis vaja, see varna otsas.
Kõht teab paremini kui kell oma aega.
Kõht vaevab kehva enam kui rikas.
Kui kõht täis, ei maitse leib.
Mis täis kõht sellest teab, mis tühjal kõhul tarvis.
Kätel pühad, kõhul paast.
Kubjas on keskel (= kõht).



Söömine.

Sööja käsi pikk, lööja käsi lühike,
Söö, mis küps, räägi, mis tõsi.
Söö seni kive kuni kännud kasvavad:
Sööda kui sõpra, karda kui vaenlast.
Sööjal täht suu peal, põdejal põse peal.
Söök sünnib söögi peale, löök ei sünni löögi peale.
Ega söök mehe suhu jookse.
Sööb koer paljugi, elab vähemaga ka.
Söömal ei ole kubjast.
Söök läheb ikka söögi peale, löök ei lähe löögi peale.
Söömata lähed üle söödi, alasti ei saa üle aia.
Söömata magama, löömata üles.
Söönud peni kõva haukuma, joobnud mees kõva kõnelema.
Sööma ajal käsi pikk,
Sööme kui saame.


82