Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/77

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

Laenamine.

Laastutuli ja laenuleib ei kesta kaua.
Laena nii kaua teistele kui ise laenama lähed.
Laena suu külasse, söö ise läbi külje.
Laenaja leiab enam laitust kui tänu.
Laenaja sõber, tagasinõudja vaenlane.
Laen kerge anda, raske tagasi saada.
Parem omaga läbi saada kui: võõralt laenata.
Kes palju laenab, pea leinab.
Võõras raha tasku, taskul auk pea põhjas.



Altkäemaks.

Ega määritud ratas karju.
Kes hästi määrib, hästi sõidab.
Võitud vanker ei karju (tänita).
Kui ei nühi vikatit, nühib vikat sind.
Nõnda vanker jookseb, kuidas takka lükatakse.

 


Võlg.

Võla, mis enne jüripäeva tehtud, maksab lojus, mis
pärast, põld.
Võlg võõra oma.
Võlg teeb vaese orjaks.
Ei kirikupäev võlgu jää.
Veli võlg võttes, vennikene makstes.
Mis lusikaga võetud, tuleb kulbiga tasuda.
Lusikaga antud, kulbiga võetud.



Kahju.

Kahju ei tule, kell kaelas.
Kahju ja õnnetus ei sõida kellaga.
Kahju õpetab mehe kavalaks.
Kahju päästab silmad lahti.


71