Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/74

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

Laulik ei laula rahata ega päästa keelt killingita.
Ega meest Pulma kutsuta, kukkur kutsutakse.
Kus rublad ees, sinna veerevad rublad juurde.
Täis mõõt, täis raha.
Riia olgu soola tuua, Tallinna raha taguda.
Kopik hoiab rubla.
Kopiku eest asja, rubla eest kära.
Hoia kopikut õnne ajal, kopik läheb rublale häda
ajal.
Mis kopikuks loodud, on kopik.

 


Rikkus, varandus, vaesus.

Rikas elab, kuidas tahab, vaene, kuidas võib.
Rikas maksab rahaga, vaene nahaga.
Rikas mingu raba peale, kõik tuuakse raba pealegi
kätte,
Rikas raha nõjal, kerjaja kargu nõjal.
Rikas tapab suure härja, ei saa mauku maitsedagi:
ma tapan vana varese, sealt saan sada vorstikest,
Rikkal au ja vara kallis, vaesel toit ja uni magus,
Rikka surm ja vaese pulmad on kuulsad.
Rikkal on enam sõpru kui kehval.
Rikka tõbi ja kehva õlu kuulukse kaugele,
Rikkal raha, vaesel lapsed.
Kõik saksad rikkad, kõik talupojad vaesed,
Kel lauda ees, sel lauda taga.
Kel pikk saba, laseb saba pikalt joosta.
Kel suur tulek, sel suur minek.
Suur vara, suur mure.
Kus raiska, seal kaarnaid, kus varandust, seal
vargaid.
Rikkal suur pea, vaesel suured jalad.
Rikkast perest osta hobune, vaesest vallast võta
naine.
Rikas sööb, millal tahab, vaene sööb, kui süüa on,
Kõik kosilased on rikkad.


74