Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/70

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

Narri põldu üks kord, põld narrib üheksa korda
vastu.
Põllu nägu näitab põllumehe tegu.
Põllu nurk kannab leiba, maja nurk võtab leiba,
Täna vagu, homme vagu, nädala lõpul põld ju pooleni küntud.
Söötinud põld tahab teravat äket.
Oma põld, oma põrsas.
Enne talve küntud, pool rammutud.
Sõuab sahk sirbi jälgil paistab põld peiu palgel.
Heinamaa on põllu peremees (ema).
Sõnnik põllumehe kuld.



Oras.

Oras ei ole veel salves.
Orasest tunnukse vilja, tegudest inimest.

 


Külv, lõikus.

Kuidas küli, nõnda vili.
Sõrme otsast külvad, sõrme otsast lõikad.
Kuhu üheksa külvavad, ei kasva ühtigi.
Rohunina tärkab, künnimees ärkab.
Lõikuse ajal on kannad kurdid.
Paks seeme kaotab, harv seeme kasvatab.
Kus viljavihud puuduvad, seal rabatakse õlgi.
Kus odraiva, sinna ei mahu rukkiiva,
Iga vili saab omal ajal küpseks,

 


Pill.

Pill ei toida pereda, kannel ei kata kedagi.
Pilliga viidi, pisarail toodi.
Pill pika ilu järele (pikast ilust tõuseb pill), lall
laia rõõmu peale.
 


70