Sõna päästab, sõna sõlmib.
Sõnal ei ole sõrga ega saba, ei saa enam. kätte.
Sõnal olgu sõlm ja jutul jätk.
Head sõnad jahutavad rohkem kui külm vesi.
Jutt.
Jutt suurem kui asi.
Jutt tuleb jutust, kõne kõnest.
Kõva jutt jääb kõrva, salajutt läeb sauna.
Soe tuba, magus jutt.
Salajutt läheb haisema.
Iga juttu ei või uskuda.
Ilma jutt kui merelaine.
Kuri kõne (jutt) rikub head kombed.
Sel jutul ei ole otsa ega aru.
Löö rusikaga tuult ehk aja tühja juttu taga — ükskõik.
Tõde.
Tõde tõstab (tõuseb), vale vajutab (vajub).
Tõsi tõeks, vale valeks.
Tõsi kui aamen kirikus.
Tõsi kui vesi, vale kui vasikarokk.
Vale.
Valetaja pea suitseb.
Valetab, et kõrvad suitsevad (tuli taga).
Vale on jutu jätkuks.
Vale kuradi peapadi.
Kes palju lobiseb, palju valetab.
Ega vale vaka alla jää.
Kiri ei valeta, kirjategijad valetavad.
Kuulmas tõsi, nägemas. vale.
Tõsi kuulaja, vale nägija.
63
