Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/60

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

Oma kiitus haiseb, võõra kiitus heliseb.
Oma kiit ikka kõige rutemini käes.
Hõiska siis, kui mäele saad.
Aasta pärast kiida noorikut, nädala pärast hoost.
Kelm kiidab ennast, õige mees teisi.
Herits kiidab ennast, õige mees teist.
Kergeid jalgu kiidetakse, laisku jalgu: laidetakse.
Ma tahan sind kiita tühjas kirikus ja kuivas kõrtsis.
Tee enne, kiida pärast.
Mune enne, kaaguta siis.
Hoobelda kergem kui teha.

 


Laitmine.

Laitjaid küll, aga võta koorm oma selga, talu esiti ja
laida siis.
Kui viga näed laita, siis tule ja äita.
Kergem laita kui paremini teha.
Pada laidab katelt, ühed mustad mõlemad.
Üks pada sõimab teist mustaks.
Pada ei ole nii must kui sõimatakse.

 


Vanne.

Vanne on varga tänu.
Vanne salvab oma sünnitajat.

 


Rääkimine.

Räägi, mis tõsi ja söö, mis küps.
Rääkimine kopik, vaitolemine kaks.
Räägi hundist, hunt aia taga.
Räägi meest, aga ära nimeta-mehe nime.
Parem suu sisse rääkida kui selja taga.
Hea räägib paremat taga.
Tea palju, räägi vähe.
Kes palju kõneleb, palju võltsib (valetab).
Kõnele muudega vähe, enesega palju.
 


60