Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/51

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

Kadedus.

Kadeda kari ei kasva ega õela õu õitse.
Kadeda kodu ei suitse, õela au ei õitse.
Kadedus katkub oma kana.
Kadedus kaabib iseennast ja ihnus imeb ise oma
rammu.
Kade kaob, karvad jäävad suitsema.
Kade langeb ikka iseenese mõõka.
Kes teisele auku kaevab, ise sisse langeb.
Võlul ei kasva vilja, kadedal ei kasukarja.



Argus.

Arg koer nahka ei müü.
Arg koer hoiab nahka.
Arg koer, terve nahk.



Julgus.

Julge koer müüb vahel naha.
Julge pead toidab, arg suretab.
Julgele hundile tuleb pea ots.
Julgus ei aita Jumala vastu.
Julgus ei varja sõjameest surma eest.
Julgus on suurem kui vägi.
Julgus tõstab, julgus tapab.
Liigjulgus lükkab mere põhja, kelmus keldrisse.



Uhkus.

Uhkus ajab upakile, ahnus kanagi käpakile.
Uhkus hukutab, kangus kaotab.
Uhke läheb hukka, kõrge kõrva, käre kärna, hiljuke
edasi.
Uhkus istub huule peal.
Küllus ajab uhkeks.
Roppus ja uhkus kasvavad ühe juure peal.


51