Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/48

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

Hoolsale maksetakse hinda, maidale malka.
Hoolsam kodu, ausam ahju peal.
Tööd tühjas talus, hoolt hoonus elus.
Kui otsas, siis hooleta, kui vatsas, siis vaevata.
Kel hool, sel koor.
Võtad naise, saad mure; ostad hobuse, saad hoole.
Kurbus sööb südant nagu rooste rauda.



Naer, nutt.

Naerult tehtud, tõelt peetud.
Naer tuleb naerust.
Naerust tõuseb nutt.
Parem naerda kui nutta.
Teises peos naer, teises nutt.
Vile nutma, vile naerma, veel viledam vihale saama.
Ära naera, ise sööd ehk sülitatud kapsad ära.
Ega naer nahka riku ega tühi jutt tükki võta.
Kes pärast naerab, naerab kõige paremini!
Kes sind naerab, sealt (sellest) mine mööda; kes sind
kiidab, seal pane silmad kinni.
Nõid naerab nõida.
Nutab mullist naeru.
Ega võõra silma tule vett.
Ega laps ole, et tühja asja pärast nutab.
Teises peos nutt, teises naer.
Nuta taga vooditäit, ära nuta kätkitäit.
Nutused vihma lapsed, ei nuta kuiva lapsed.

 


Häda

Häda ajab härja kaevu, nälg hundi karja.
Häda ajab (õpetab), paluma, hea põli hooplema.
Häda ajal antakse härg, kui häda möödas, ei härja
händagi.
Häda ei anna häbeneda, tühi kõht ei kõrgistella.
Hädaga peab kõik ära sööma, sealihad ja kanamunad.
 


48