Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/36

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

Targem annab järele.
Kel tarkus peas, sel ohjad peos.
Kes targem, see tasugu, sõnaseppa seletagu; kellel palju, pangu peale; kellel liialt, lisagu:
Ise tarkus, ise kavalus.
Kord käi ümber toa, oled targem kui see, kes maas istub.
Parem tark vaenlane kui loll sõber.
Kel kavalust, sel tarkust.
Kõik talupojad targad, kõik saksad suurelised.
Rusikas igaühel, aga mõistust ainult mõnel.
Tasa ja targu, madalasti ja märgu.
Tasane käib targu, madal märgu.
Ei ole veel Tartus käinud.
Mida pikem juus, seda lühem mõistus.
Mõistlik mõistab, aruline saab aru, rumal katsub näpuga.
Mõistlikkude vahel peab õlekõrs vastu, aga jõledad kisuvad raudahelad katki.
Mõistus mehe peas, aga mitte mehe käes (rammu mehe peos).
Pane mõistlik kas liivakünka otsa, ta elab; pane mõistmatu kas kullapotti, ikka mees kammitsas.
Rusikas igaühel, aga mõistust ainult mõnel.
Ära ütle: ma ei mõista, vaid: ma ei taha.



Nõu.

Nõu aitab meest, nõõ-hoost.
Nõuga tehakse paremini tööd kui suure väega.
Nõid leiab nõu, kui poeg võlla viiakse; ehk: küll nõid jne.
Mis jõu läbi (jõuga) ei saa, saab nõu läbi (nõuga).
Ei kusagil noka nõu aita.
Üheksa mehe jõud ja ühe mehe nõu on üks.
Kahel ikka kahe nõu.


36