Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/34

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

Vanal vara parem, kirstu kaas kindlam.
Vanal varese, noorel nugise silmad.
Vananeb härg vasikata, miks ei naine lastega.
Vanast ei saa enam noort, küll aga noorest vana.
Üks vanast väeti, teine noorest nõdruke.
Enam vana kasukas kui uus kuub:
Kes vana ei paika (lapi), see uut ei saa.
Ära vana kaevu enne kinni aja kui uus valmis.
Vanad nõule, noored teole.
Vanus võidab, aiatagune tahab.
Vanus ei teota kedagi, kui inimene vanust ei teota.
Sina vanaks, mina nooreks, kuu kullakarvaline!
Hall pea kisub haua poole.
Halli pead austa, kulupead kummarda!
Vana arm ei hallita (roosteta).
Vanad päevad, vaeva päevad.
Vana hobune valjaste tõttu, vana inimene riiete tõttu ilus.
Vana inimene ja heinakoorem on üks.
Vana karu ei õpi tantsima.
Vana kasukas on külma. vastu parem
Vana koer valet ei haugu.
Vana mees vareste roog, musta linnu leivakakk, hakkide nina-alune.
Vana mees, varsa aru (mõtted).
Vana inimest õpetada niisama kui surnut arstida.
Vanal õigus. (kohus) koolda, hallil tarvis hauda: minna.
Parem vana varjul kui noore kost ataon 8iM
Parem vana habeme all kui noore. piitsa all.
Võta vana inimese õpetust, aga ära söö vana südant!

 


Kasvatus, karistus.

Vääna vitsa, kui vits väändib (väänamise aeg).
Murra vitsa, kui vits veel nõrk.
Vääna vitsa võsult, ära mine palgilt väänama.


34