Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/25

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.




Mees.

Mehe au kübar peas, naise au ta põlvil.
Müts mehe au.
Mehe ilu ja koti jämedus on üks.
Mehe kont maksab ikka raha.
Mehe poeg näeb mõnda.
Mehe rusikas on magusam kui mee lusikas.
Mehel mehe süda.
Mehi ei pea loetama, vaid kaalutama.
Mees ei jõua üheksa hobusega nii palju sisse, tuua kui naine põllega välja viib.
Mees, kes räägib, narr, kes üles räägib.
Mees mehe vastu, kaks meest kahe vastu (kuradi vastu).
Mees nägusam, kui piip suus, naine nägusam, kui laps süles.
Mees pulmas, hobu põrgus.
Mees püüab hüljest, hüljes meest.
Mees saab mehega kokku, mägi ei saa mäega kokku.
Mees saab naise, aga lapsed ei saa ema.
Ise mees, ise mehike.
Küll mees oma mehe tunneb.
Kuidas mees, nõnda palk.
Ole ise mees, pea ka teist meheks!
Nii mitu meest, nii mitu meelt.
Kes mees sööb, see mees lööb (teeb).
Kes mees ühest, see mees teisest.
Kes mees siin, see mees seal, see mees igal pool.
Paha mees, parem õnn.
Mees must, meel tark, rahakukkur kuulus, jahuvakk valge.
Narri meest, aga ära narri mehe mütsi!
Kuri mees vananeb paremaks, kuri naine pahemaks.
Ega karjane mees ole ega luts leivakõrvane.
Olgu peig sunt ehk sant, kui aga mees.


25