Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/21

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


Kel jalad põlvini poriga, sel suu kõrvuni väega.
Suu seatagu sekki mööda.
Parem suu sisse kõnelda kui taga selja sorida.
Pista sõrm suhu, katsu, kas oskab hammustada!
Lehm lüpsab suust, kana muneb nokast.



Habe.

Habe kasvab kärmemini kui aru.
Habe mehe au, tütar mehe kõrgus, naine mehe nõu.
Habe vanataadi ilu.



Süda.

Südamel ei ole akent sisse vaadata.
Kellest süda täis, sellest räägib suu.
Mida pisem keha, seda suurem süda.
Isa (ema) süda laste küljes.
Mis süda vihkab, seda silm ei ihka.
Mis südames keeb, sellest kõneleb (räägib) keel.
Hoia suu kinni, — siis süda jahtub.



Veri.

Veri hoiab vere poole.
Veri paksem kui vesi.
Veri vihkab verevaeva.
Vaga veri ei värise.



Käsi.

Käsi peseb kätt ja kaks kätt pesevad palet.
Üks käsi ei pese üksi.
Ühe käega ei saa sõlme siduda.



Jalg.

Iga jalg teeb isejälgi.
Iga king vajutab (pigistab) oma jalga.
Pikem jalg astub pikemad sammud.
Vana samm kahandab jõudu, noore samm kasvatab.


21