Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/12

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

Soe vihm vend, udu onupoeg.
Parem päeva kuumus kui vihma vilu.
Kuri kuu kummuli, hea kuu seliti, soe kuu serviti, külm kuu küliti.
Põua jäljed paranevad, vihma jäljed ei parane.
Põua lapsed naeravad, vihma lapsed nutavad.



Külm, soe.

Külm ajab käed põue.
Külm ajab mehe reelt maha, istub ise peale,
Külm kisub kindad karmanist välja.
Külm paneb lindude aidaukse lukku.
Külm teeb jalad alla.
Külm teeb vete üle sillad.
Kelle küüned külmetavad, küll see kindad kätte võtab.
Kui laastu on, siis pada ei külmeta.
Kus silm, seal külm, kus sõlm, seal soe.
Ega soe konti riku (nurisemine nahka riku).
Kus suitsu, seal sooja.


Kaste, vihm, lumi.

Kaste on vihma karjapoisike.
Kaste jäljelt küntakse kulda.
Märjal maal pole vihma vaja.
Ega vihm (lumi) taeva jää.
Ega kõik lumi lange lagedale.



Aeg.

Aeg annab abi (head nõu; arutust).
Aeg aitab arstida.
Aeg maksab raha.
Aeg parandab haavad, aga jätab armid.
Aeg aitab konna mättale ja kehva kannikale.


12