Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/103

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

Tee tööd ja palu Jumalat.
Hoia ise, hoiab Jumal ka.
Jumal kinkis tervist, ise muretse, leiba,
Küll Jumal näeb ilma näitamata ja kuuleb ilma, kuulmata.
Poe kas raudpähklisse, Jumal näeb ometigi.
Annab Jumal võõraid, annab ka võõraste vara.
Aitaks Jumal andjaks, aga mitte otsjaks.
Vili väljas ei ole kotis, see' on Jumala käes.
Küll Jumalal aega, kui peremehel leiba.
Ega Jumal ilmasambaks jäta.
Küllap Jumal oma ilma pöörab, peaks me vaesed nii
ruttu patust pöörma.
Ega Jumala nimi kedagi riku.
Ei vargus jää Jumala ees varjule.
Jonn on Jumala loodud.
Jumal andis, Juudas võttis.
Jumal ei jäta head tööd tasumata.
Jumal ei lase pikka puud taevani kasvada.
Jumal hoidku sõprade eest, vaenlastega saab isegi
valmis.
Jumal hooletuid ei hoia ega laisku toida.
Jumal jagab igaühele oma osa.
Jumal ja kohus üle kõikide.
Jumal kuivatab märja sängi, Maarja valgeks virutab.
Jumal maksku seda (sinu) tööd, selle kannab kass
metsa.
Jumal kõrges, kuningas (keiser) kaugel.
Jumal suus, saadan südames.
Jumal arm on lai.
Jumala sarves on ikka rohtu.
Jumala teenistus on suurem kui inimeste töö (talitus).
Jumala väel ei ole väsimust.


103