Linnud.
Lind ei lenda pesa juurest kaugele,
Lind ei või kõrgemale lennata, kui tiivad kannava
Lind kirju, inimese elu veel: kirjum,
Kus lind lendab, sinna suled langevad.
Kuidas lind, nõnda laul:
Ega kõik linnud saa korraga lendama,
Igal linnul iselaul, igal maal iseviis.
Igal linnul oma pesa armas.
Kui sul enesel tiibu ei ole, el tõsta võõrad tiivad
sind lendu.
Nõnda. kui linnul hääl, nii ta laulab.
Vaene lind, kes oma sulgi ei jaksa kanda,
Üks lind pillab pesa, kaks koguvad.
Üks lind lendab kõige maailma läbi; üks keel, ühed
suled.
Paha lind, paha laul.
Iga lind laulab, kuidas Jumal talle noka annud.
Kana.
Kanadega magama, kukkedega üles,
Kanad õrrel, laisad tööl.
Ega muna ole targem kui kana.
Ega muna kana õpeta.
Hakka kana ees kummardama, kana kargab kuklasse.
Sant kana kaagutab ise oma pesa üles.
Kõik ei ole ööbikud, kes laulavad, ega tuld, kes lendavad.
Lõoke toob lõunasooja, pääsuke päevasooja, ööbik öösooja.
Ööbik lehtimata metsas, kerged vihud varda otsas,
Kus lõoke rammutab, seal taga ammutab.
100
