Lehekülg:Eesti sõnaraamat Grenzstein 1884.djvu/93

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
177 178

jutatud kunsti hästi wälja teha.

wiskaja1 (Jambus), wärsijalg, mille mõõt „kerge“ „raske“ on: ◡ ┴ ehk ◡ —; näit. Kas näed? Tohoo! w. Dr. Kreutzwaldi „Wanne ja õnnistus“.

wiskpiik (Wurfspieß), wisataw piik, oda, millega wisates haawu tehakse.

wolikiri1 (Vollmacht), kiri, millega kellegile ühe tallituse etc. tarwis woli kätte antakse.

wolikond1 (Machtsphäre), woli suurus; kuninga w. ulatab ta riigi piirideni.

wolinik (Bevollmächtigter), see, kell mingi asja toimetuseks woli käes.

woswaat3 (Phosphat), põlluwäeks ja rohuks tarwitataw sool, mille pääjagu woswor ja hapnik on.

woswor3 (Phosphor), wahapehme, kullakas walge, läbipaistaw, kergeste sulaw, kihwtine keha, „ollus“.

wõimsus1 (Macht), wõimu, jõuu mõjudus.

wõistlema1 (konkurriren), kaubitsemiseks, asjaajamiseks etc. wõitu jooksma, ükstõisest mööda tikkuma.

wõistlus1 (Konkurrenz), kauba ja sarnaste asjade mitmete poolt pakkumine ja soowimine ühel ajal, misläbi wõidujooks üksikute wahel sünnib.

wõrdlema1 (vergleichen), mitme asja tundemärkisid üles otsima ja kõrwu panema, asjade wäärtust etc. kõrwu pannes kaaluma. Wõrdle kätki puusärgiga, aastat elueaga, perekonda riigiga etc.!

wõrdlewad sidesõnad1 (conjunctiones comparativae), sidesõnad wõrdlemiseks: mida (warem), seda (parem).

wõrdlus1 (Vergleichung), asjade tundemärkide kõrwupanek, asjade wäärtuse, suuruse, iseloomu etc. kaalumine ükstõise wastu.

wõrdne2 (proportional), ühemõõduline, sarnane, ühtewiisi kokku seatud.

wõrge1 (Zellgewebe), rakkudest kokku kaswanud kehajagu; wäga mitmet (14) seltsi, nagu luuwõrge, sidewõrge, narmaswõrge

wõrre1, wõrde (Comparationsstufe), omadusesõna muutmine, milles omaduse kraad muutub: kena, kenam, kõige kenam; suur, suurem, kõige suurem etc.

wõrrend2 (Proportion), ühesugune, ühemõõdune, sarnane olek.

wõrreldus1 (Comparation), omadusesõna ise-