Lehekülg:Eesti sõnaraamat Grenzstein 1884.djvu/26

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
43 44

und Verneinung), sõnad, mis määrawad, kus midagi sünnib: jah, täitsa, teadagi, ei, ei mitte.

jaatamise kõne2 (bejahende Redeweise), niisugune kõne, ütlemine, lause, milles mingi tegemine ehk olemine saab awaldatud: olen, kirjutan, mõtlen; eitawa kõnewiisi wastand: ei ole, ei kirjuta, ei mõtle.

jagu, w. selts.

jagundus2 (Division), selgitus, lause, milles aime mitmesse ära jautatakse: elajad jagunewad selgroota ja selgroo elajateks, linnud on õhu-, maa- ehk wesilinnud.

jauskond1, w. selts.

järeldama1 (folgern), walmi mõiste, mõtte järele uut mõistet tegema, antud mõttest uut mõtet sünnitama.

järeldus1 (Folgerung), walmi mõiste, mõtte järele tehtud mõiste, mõte: Aristoteles oli Aleksandri koolmeister, järeldus: ‚Aleksander oli Aristotelese koolipoiss‘.

järelikult1 (folglich), seega, nii, sellejärele, sedawiisi, üht asja mööda, mingi olewuse järele tulew, mingist asjast wälja kaswaw; wihma sadab: järelikult on maa märg.

järelkõne1 (Epilog), kõne, mis mängu lõpul näitelawal peetakse.

järellöök1 (Nachschlag), noodi ehe.

järelpööre1 (forma analogae), sõnakuju, mis tõise järele tehtud.

järestik1 (Reihenfolge), asjade ükstõise järel seismine, kord, reas-olek.

järk1 (Akt), jagu, waade näidendist, mis eesriide ülestõmbamisest mahalaskmiseni kestab.

Jesuiitlane3 (Jesuit), „Jeesuse Seltsi“ liige, kes paawsti wõimu suurendamise eest tööd teeb; kurikawal inimene.

jooksik1 (Trochäus), wärsijalg, milles sõnajärgud „raske“ „kerge“ järestikku käiwad; tähendatakse nii: ┴◡ ehk —◡; näit. maja, mine; w. Dr. Kreutzwaldi „Tuletorn“.

joonabiriist2 (Zeichenapparat), riist, masin, mille abil joonestatakse, maalisid, joonestusi walmistatakse.

joonestama1 (zeichnen), joontest pilti, plaani, ehet tegema, joontega kujutama.

joonestik1 (Zeichnung), joontest tehtud pilt, plaan, ehe.

joonetama1 (schraffiren, schattiren), joontest warju