16
tuld selge taewa alt üles ajawat, suuremaks ja suuremaks kaswawat. Tema põgenes kiiremine, aga suits ja tuli langesiwad temale lausa järele. Korraga ilmus üks haljas maatükk, nagu kõrge pilliroo paksustik, pööris häkitselt põgeneja ja suitsu ja tuleleegi wahele ja warjas lendajat; kiiremine ja kiiremine põgenes ta edasi, kord nagu ööse kuu ja tähtede wahelt läbi, kord nagu päewal heleda päikese alt mööda, aga ilma et siiski kuhugi hädast ja hirmust oleks peasenud. Uus suitsu ja tule sammas kaswas üles, kattis poolt taewa alust ja ajas kohinal põgenejalle järele. Temal mässis kole hirm hinge kinni ja tiiwased käed ja jalad seisiwad nagu kammitsas. Korraga aga kaswas taewa alla must kiwiwarrem ja selle tõuusmisega kadus suits ja tuli. Aga ei kuigi kauaks. Jälle tõuusis mürinal ja kohinal tuline suitsu salk üles, praksus ja paukus. Juba kõrbnesiwad põgenejal juuksed kangest palawast, ta tundis ennast uueste nagu kammitsas ja nagu oleks teda kinni peetud ja tagasi kistud. Hirm ja järel tulew suits surusiwad tall lausa hinge kinni. Ta põgenes ülewel juba ligi taewast, aga ei saanud enam edasi ega peasenud palawast ja nägemata kinni pidajast. Nüid wiimaks tõusis kangel tuulel ja wuhinal ilmatu suur pilw ja mattis suitsu ja tule. Põgenejal kadusiwad taewa alune tee ja lend: Ta seisis niitmata heinamaa peal, määratuma suure kuiwand lehtede hunniku otsas, teises käes pitk kuiw kepp, teises kaks kirju muna. Taewa peal wehklesiwad heledad wirmalised. Sest ärkas ta üles, kargas kohe jalule ja ruttas wälja, sest taewa serwas punas koitu.
9.
Peremees ootas ukse ees.
„Hea, et mull tuled,“ ütles ta wihasel näul poisile. „Oleksid sa weel silmapilku wiibinud, siis oleksin ma sull silmad tagakukla pöörnud. Aga seekord jäegu so wiibimine weel arwamata. Mull on eneselgi tuline rutt taga. Turjamaal ehitab üks sugulane enesele kodu ja koda. Juba oleme tall mõnda päewa abil käinud, piirasime eile õuele palgi walli ümber, täna otsime talle pojaga kumbki ühe tugewama tamme metsast
