— 149 —
Purtse külas oli ihnus perenaine Kadri surnud, kelle mardust sagedaste nähtud, sest Kadril ei olnud oma paha elu pärast hauas rahu.
Üks õhtu oli wanamees jälle heaste kõrtsis märga wõtnud ning ei mõtelnud enne kodumineku peale, kui kõrtsimees sundima hakkas. Öö oli seni poole ligidalle jõuudnud; ilm oli kuuwalge ja selge nagu päew.
Wanamees tuigerdanud lauldes ja kaasitates kodu poole.
Seal tulnud talle üks naisterahwas wastu. Mees ajanud wäsind silmade kikile ning tunnud wastase ära. Wiin oli wist talle oma jau julgust ka annud, ning mees hirwitanud: „Kadri, kuhu sa wana konu lähäd?!“
Sellesama korraga pöörnud naisterahwas ümber ning hakkanud mehe harja kinni. Kiskunud tema nägu ja käsa küüntega seni, kui waene mehike kodu õue wärawasse jõuudnud. Siin kadunud naisterahwas kui maa alla ära. Mees olnud mitu päewa peale seda haige ning ei pistnud enam oma jalgagi kõrtsi.
Raha hauk.
1.
Karitsa wallas, Tamna küla Salu metsas olla üks raha-hauk maas. Metsas on suur kiwi ning selle juures olla inimesed sagedaste ööseti tuld näinud. Kui nad aga lähemalle läinud, siis kadunud tuli kui maa alla ära.
Ükskord elanud Karitsa wallas kaks wenda — kutsutud teisi Lipsu wennakesteks. — Need olnud julged mehed ning pidanud nõuu, raha hauku lahti wõtma minna. Küsinud ka weel ühe Toolse ranna kalapüüdja käest nõuu ning hakkanud siis tööle. Käinud iga neljapäew ja laupäew õhtul metsas kaewamas.
Juba suur ring kiwi ümbert lahti! Mehed wõtnud juba raudahelaid ja muud kraami wälja. Kaewanud ikka sügawamalle.
