— 137 —
Mis nüüd teha?
„Säh, wõta wöö otsast kinni,“ ütles hirmunud neiu, „kui sa mind muidu ei usalda reie alla minna!“
„Noh, olgu siis peale! Mine,“ ütles kosilane, „aga ära wiida kaua aega!“
Waene laps läks reie alla, sidus ruttu wöö otsa laka redeli peele külge kinni ning puges ise lakka ja peitis end lina kubude alla ära.
Kosilane ootab ja ootab, aga kositaw ei tule tagasi. Hüüab, kutsub — kositaw ei wasta.
Tõmbab wööd pidi — kositaw ei tule.
Lähäb ise reie alla waatama. Leiab siin wöö redeli peele küljest ja saab pahaseks ning pomiseb: „Wõi nii sa mind, tühi neiukene, petad! Küll saame mõrsjakese lakast ka kätte; ära karda ühtigi!“
Kosilane hakkab redelit mööda laka poole astuma.
Waene laps kuulis kõik ära ning wärises nagu haawa leht. Korraga jäeb kosilane redeli peal seisma ja kuulatab; tütarlaps kuulatab ka.
Mis see on?
Mis ta on! Linad räägiwad!
Neiu sai kohe aru, et need linad oliwad, aga kosilane arwas: kes teab, mis mehed need on!
Ei usaldanud teine ka edasi minna. Jäi seisma ja kuulas kõnet.
Linad aga kõnelesiwad: „Kuulge, kuulge, noored mehed, mis teiega tehakse!
Esiteks kistakse teid karwu pidi ja siutakse kinni.
„Kuulge, kuulge, noored mehed, mis teiega tehakse!
Siis lõigatakse teie pead otsast ja uputatakse teid ära.
„Kuulge, kuulge, noored mehed, mis teiega tehakse!
Siis rõhutakse kõik teie luud kondid puruks.
„Kuulge, kuulge, noored mehed, mis teiega siis tehakse!
Siis peksetakse teid lemmele.
„Kuulge, kuulge, noored mehed, mis teiega siis tehakse!
Siis kistakse teid piidega ja aetakse woki kõrist alla.
