Vesihaldijad.
Kõige tuttavam veevaim on näkk, kes Tartumaal näksi nime kannab ja meres, järvedes, jõgedes, tiikides, kaevudes, ülepea sügavamates vetes asub. Ka vee neelukohtades viibib näkk hea meelega. Pehmeid, kõikuvaid kohti mererannas nimetakse „näkiaukudeks“. Kui talvel vesi meres, järves ehk jões alaneb ja jää kivile üles kerkib, öeldakse: „näkk tõstab pea püsti!“
Näki tekkimise kohta leidub rahvasuus kolm seletust: Kui Miikael lendava maoga sõdinud, sadanud 40 päeva taevast kurje vaimusid maha. Vette sattunud vaimudest tekkinud näkid. Teise arvamise järele sündis näkk Vanataadi teenijast. Vanataadil olnud muiste poiss ja tüdruk teenimas, eksinud aga kuidagi viisi peremehe käsu vastu. Nuhtluseks pannud Vanataat poisi tuuleks ja tüdruku näkiks. Nuhtluse aeg kestab niikaua, kuni näkil õnnestab asuvett auruks muuta. Kolmanda arvamise järele tekkis esimene näkk eksinud tüdrukust: Tüdruk tapab esmalt oma lapse ja siis uputab iseenese. Uppunud tüdruk moondub esimeseks näkiks. Jaaniõhtul tõuseb näkk veest välja lapse hauda otsima. Sellepärast teatakse nii palju näki ilmumisest jaaniööl kõnelda. Et inimese pettuse pärast tüdruk näkiks pidi saama, kannab näkk kõigi inimeste
