Mütoloogia allikad.
Eesti mütoloogiat käsitades ei tule meil seda nii mõista, kui oleksid meie esivanemad tõesti suure omapärase ilmavaate süsteemi loonud. Ülepea valitsevad esivanemate usundi arusaamises mitmel pool väärad mõisted. Ühed peavad muistest usundit tähtsamaks kui ristiusku, ehk vähemalt selle vääriliseks, ja püüavad mõnes suhtes endist kultust elustada. Teised jälle ei pea esivanemate usundist mingisugust lugu; nad kiusavad teda koguni taga nagu suurt kurjategijat. Me ei või ühele ega teisele poolele õigust anda, vaid peame keskteed käima. Esivanemate usundil on muidugi oma suured varjuküljed; me ei tohi silmi nende kohta sulguda, vaid meil tuleb arvustava pilguga asja käsitada. Esivanemate usund avab meile vaate nende hinge maailma; me õpime sellest nende ilmavaadet, nende luulelendu, nende arusaamist looduse nähtustest käsitama.
Täiesti Eesti omaks ei tohi me ometi esivanemate usundit nimetada. Igal taevakaarel naaberrahvastega kokku puutudes oleme niihästi kultuurilises kui vaimlises suhtes nendega vastastikku oma ilmavaateid vahetanud, võerastelt sagedasti enam omandanud kui ise oleme suutnud neile vastu anda. Juba meie keel tunnistab laenamist võerastelt rahvastelt, aga niisama ka rahva sise-
