sellevasta arvavad, et tarvis vaadata surnukirstust võetud lauatüki oksa-augu ehk surnu pealuu läbi. Mõnel juhtumisel kerkib varandus just selleks maa peale, et inimesed ta kätte saaksid. Ei ilmu määratud ajal keegi raha omandama, vajub see maa alla jälle tagasi. Ka vette peidetud varandus tõuseb vee peale.
Häile inimestele näitab rahaaugu haldijas ennast unes ja kutsub unenägijat peidetud varandust omandama. Tavalisesti ei usu unenägija unenägu. Läheb ta ometi unenäos ilmutud kohale ja täidab talle ettepandud tingimised, saab ta suure varanduse omanikuks.
Tingimised seisavad tihti suuremate raskustega ühenduses. Raha mahamatja on enamasti ju matmise ajal tingimise määranud ja sellest määrusest peab haldijas kinni. Mitmed mahamatjad ütlevad: kelle käsi pannud, selle käsi võtku. Niisugusel puhul võib ainult matja käega pärast selle surma võeras raha kätte saada. Teine sage tingimine kuulub: enne valatagu seitsme venna veri, kui raha kätte saadakse. See tingimine ei nõua ometi seitsme isiku verd, vaid tingimine täidetakse, kui 7 ühesugust looma, näituseks kukke, rahaaugul ohverdakse.
Mulda ehk vette peidetud varanduse kättesaamine nõuab kättesaajalt kõige pealt suurt julgust. Rahaaugu haldijas katsub enne raha kättesaamist raha ihkaja julguse läbi. Selleks loob ta kas mõnesuguseid varjukujutusi, viirastusi, kummitusi rahaihkaja ette ehk moondab enese ise üheks ehk teiseks loomaks. Korra valvavad varandust koledad koerad, korra inetumad sikud, korra hundid, karud, korra koguni verised peata loomad. Vahel esineb mõnda hirmust looma üks teise järele. Maa all keldrites ja teedes istub haldijas küll vahel ilusa neitsi näol varanduse juures, kuid kohe selle peale tulevad inetumad peletised rahaihkajat eemale