metsasaagi kondid, suled metsa kuhugi mättale ehk sipelgapesasse.
Soomlaste metsänhaltia tegevus sulab meie metshaldija omaga üsna ühte. Vihmase ilma ja rähmase metsa ajal on haldijas pahane ja argipäevaseis riideis, ilusa ilma ajal aga heal tujul ja piduriideis.
Ristiusu ajal on püha Jüri mitmel puhul metsavalitsejaks ja metsakuningaks tehtud, kes oma kutsikatega mööda metsa uidab.
Omal ajal katsus M. Veske tõendada, nagu oleksid eestlased veel mineval aastasajal metsa valitsejat Tabovast, ta naist Mirmit ja mõnda metsaneiut tunnud (E. Kirjameeste Seltsi Aastaraamat 1886—87). Lugu on ometi nii, et Veskele võltsitud rahvalaul kätte saadeti ja Veske seda õigeks rahvalauluks pidas, mis ometi Soome laulu järele oli moodustud. Isegi V. Reiman uskus seda võltsimist ja pidas Tabovase, Mirmi ja metsaneiud Eesti mütoloogilisteks suurusteks (E. Üliõpilaste Seltsi Album V, l. 85). Võimalik, et muistsed eestlased neid nimesid tundsid, kuid rahvasuu ei tea neist uuemal ajal midagi ja seepärast ei saa neid suurusi arvesse võtta.
