Metshaldijad.
Metshaldijas kannab rahvasuus mitu nime: metsavana, metsataat, metsaisa j. n. e. Sagedasti esineb ta vanamehe kujul: kasetohust kübar peas, samblasarnane habe suus, kardne, samblane kasukas seljas. Siiski näitab ta ennast muulgi kujul, nimelt metsloomadena. Inimesena esinedes võib ta vahel metsast kõrgemaks sirguda, vahel aga madalaks kui tee kahaneda.
Metshaldijas elab perekonna-elu. Teatakse metshaldija lastest, poegadest ja tütardest kõnelda. Metshaldijas hirmutab tihti inimesi ehk karistab neid nende pahade tegude pärast. Mõne korra ilmub ta inimese kõrval nägemata kujul. Inimene kuuleb ainult ta käimist ehk näeb ta tempusid, aga ei silma teda ennast. Sagedasti eksitab ta metsas käija ära, nimelt niisuguse isiku, kes teda kudagi pahandanud. Ristiusu mõju paneb ta pühapäeval metsas rändavate küttide ja marjuliste eksitajaks. Aga ka laupäeva õhtuti viib ta metsas käija eksiteele.
Peale selle eksib metsas rändaja metshaldija jäljile juhtudes. Eksijal moondab metshaldijas silmad nii ära, et eksija võib kas 10 korda oma kodu ümbruses käia, ilma et selle ära tunneks. Alles oma koera haukumine ehk kuke laul juhatab eksija koju välja.