Lehekülg:Eesti mütoloogia I Eisen.djvu/74

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Majahaldijad.

Igal majal on oma haldijas, keda majahaldijaks, koduhaldijaks, taluhaldijaks, hoonehaldijaks, majavarjajaks, majavaimuks, isegi majaperemeheks hüütakse. Uut maja ehitades tuli maahaldijalt nõu küsida, kas ta ehitamiseks luba annab. Arpumisel püüti maahaldija mõtteid selles suhtes teada saada. Ei lubanud maahaldijas ehitada, tuli uus ehitusekoht otsida. Hämarad näpunäited tähistavad sinnapoole, et majahaldijas esimesest maja omaniku hingest tekkinud; Soomes esineb niisugune arvamine üleüldiselt. Seal teatakse, majahaldija tekkida kas esimesest maja peremehe ehk perenaise hingest ehk esimesest majasse tule ülestegijast. Eestist olen jälgi leidnud selle kohta, et mõnes majas meeste- ja naistesugu haldijaid korraga asub. Naistesugu haldijas kannab korra nime Täämas.

Surnud peremehe hing valitses ja elas majas haldijana edasi. Uus talu asunik pidi maahaldijalt asumiseks luba paluma. Prantsatas midagi majas, oli see märgiks, et haldijas asumiseluba mööndas. Ei kuuldud mingisugust häält, ei tohitud majasse asuda. Majahaldijad asuvad kõigis eluruumides, aga ka veskites, rehtedes ja isegi kirikutes. Rahva arvamistest ei selgu küllalt, kudas nende ehituste haldijad tekkinud, kuhu keegi veel pole surnud, nagu rehtedes, kirikutes j.n.e.

74