Koerakoonlased.
Vaimude ja tavaliste inimeste vahel esinevad müütilised koerakoonlasedd, keda mõnes kohas ka koerakoonudeks, koerakonudeks, isegi koeranukkideks hüütakse. Lõuna-Eestis, kus peni koera asemele astub, kannavad koerakoonlased peninukkide nime ehk peninuki-rahva nime. Mõnes kohas tarvitakse nende nimetuseks koguni mäetaguste ja ristimata türklaste sõna, just kui oleksid muud türklased ristitud. Koerakoonlased ei suuda haldijate, vaimude kõrgusele tõusta, kuid seisavad inimestest, tahaks ütelda, kõrgemal, vähemalt alalisel sõjajalal nendega, nagu kõik kurjad vaimud, ja sellel sõjajalal seismisel kipub võit ikka suuremate kehaliste omadustega varustud koerakoonlaste kätte jääma. — Kuju poolest tuletavad koerakoonlased omalt kohalt greeklaste kentaurosi meelde, sest koerakoonlased esinevad pea inimestena, peaga koertena ehk koera peaga inimestena. Teatakse isegi niisugustest koerakoonlastest, kelle jaotus inimese ja koera vahel pealaest jalatallani ulatab. Sedaviisi öeldakse tihti koerakoonlasel olevat üks inimese, teine koera kõrv, üks inimese, teine koera silm, üks inimese käsi, teine koera käpp, üks inimese jalg, teine koera jalg, poolest saadik inimese mõistus, poolest saadik koera mõistus, pool nägu inimese nägu, pool nägu karune
