kamise ajal hakati Suometare nime õige ohtralt tarvitama. Kosimiselugu tundsid ometi Soome rahvalaulud juba varemini.
Prof. K. Krohni tõendamise järele on Salme laul Eesti läänerannas tekkinud ja sealt üle kogu Eestimaa laiale lagunenud. Ei peatanud Narva jõel, vaid tungis edasi Ingerisse, Karjalasse, Aunusesse, isegi vepslaste alale.
Eesti läänerannas laulu tekkimist juhatab nimigi kätte. Saaremaal seisab lauludes alati Salme sula sõnaga ühenduses, siis ikka „sula salme“. Salm on väin Saaremaa juures ja niisama jõgi Saaremaal. Salme ei olnud siis alguses mingisugune isikunimi, vaid veekogu. Mitmes rahvalaulus kõneldakse koguni salme Marist ehk Kadrist. Võru pool ja Setumaal kaob aga Salme nimi täiesti ja asemele astub Kureneiu, kes kasvama pandud kurest sigib. Nimi muutub, aga aine ise jääb sekssamaks.
Aja jooksul muutus kas võeriti mõistmisel ehk muul põhjusel sula salme inimesenimeks, kuna alguses ainult sula salme neitsikesest kõneldi. Inimesenimena esineb Salme Kalevipojas ja mõnes rahvalaulus.
