Sulevipoeg.
Alevipoja kõrval esineb teisena Kalevipoja seltsilisena Sulevipoeg. Kreutzwald laseb ta lugulaulus ühe põrgust toodud neiu enesele kosida, tuuslari selle neiu varastada ja Alevipoja ühes Sulevipojaga ära päästa. Sädemete saarel süütab Sulevipoeg piibu põlema, ehitab Alutaha hiljemini linna, laseb sõjast tulles vanamoori ennast petta, peab Lindanisas Kalevipojaga seltsis pidu, sõitleb viimast priiuseraamatu ärakinkimise pärast Varakale, sõidab ühes Kalevipojaga sõtta, kus teda puusast haavatakse; selle haava kätte ta sureb. Lugulaulu järele põletakse Sulevipoja surnukeha ära, ta hauale ehitakse aga kõrge mälestuseküngas.
Rahvaluule sarnaseid Sulevipoja tegusid ei tunne. Küll ei puudu Sulevipojal rahvaluules alus täiesti, kuid ta tegusid tunneb rahvaluule vähe. Sulevipoega Kalevipoja lugulaulu punudes toetas Kreutzwald ennast kõige pealt Fählmanni sellekohase üleskirjutuse peale:
Soilt tuli Sulevipoega, |
