Pärast härjasöömist saab Alevipoeg Kalevipojalt ühe kullakoti kanda. Selle viib ta vist, niisama kui Kalevipoeg oma kolm kotti, Lindanisasse, kus suur söömapidu algab. Sellest võtab lugulaulus Alevipoeg agaralt osa, kuna rahvasuu niisugust lugu ei tunne.
Varsti selle peale algab sõda. Enne sõttaminekut matab Kalevipoeg Alevi- ja Sulevipojaga oma suure varanduse maha. Sõjas annab Kalevipoeg oma kannul kilbi kandmise Alevipoja hooleks. Pärast ägedat võitlust sammub Alevipoeg kõrgete kallastega järvest janu kustutama, kuid upub sinna. Seltsilised tõmbavad surnukeha veest välja ja matavad künka alla. Rahvasuu ei tunne niisugust Alevipoja surma lugu.
Ülepea ei tea ükski rahvajutt Alevipojast kõnelda, kellele Kreutzwaldi lugulaul mõnda tegu teha annud.
Harukorral astub Kalevipoja kõrvale Alevipoeg. Rahvalaul armastab mingisugust nime korrata, kuid korrates muudab ta nime, et enam vaheldust saada. Ni näituseks:
Udres, kudres poisikene.
Ehk:
Mareta, kareta neidu.
Ehk jälle:
Mina sõitsin Viiburisse, |
Samal viisil näikse nime väänamise teel Kalevipojast ka Alevipoeg olevat tekkinud. Kuna korratud nimi tavalisesti õige nime väändena esineb, on Kreutzwald Kalevipoja nimest väänatud Alevipoja nime hoopis teise isiku nimeks pidanud ja sel põhjal loonud Kalevipojale seltsimehe Alevipoja. Kalevala kangelased Väinämöinen, Ilmarinen ja Lemminkäinen mõlkusid Kreutzwaldil meeles, ta tahtis Kalevipojale seltsilisi luua ja sel põhjusel manas ta kolm seltsilist Alevipoja, Sulevipoja ja
